Kontekst / Uudis
Taipoksija Sonja Anderson tuli pärast poolteist aastat Tais koju ja sihib Rajadamnerni
Viljandist pärit taipoksija Sonja Anderson rääkis ÜKM-is, miks ta tennisest loobus, kuidas treener Kevin Renno ta esimesse matši tõukas ning kuidas möödus poolteist aastat Tais, kus ta haigestus denguepalavikku ja võistles Lumpinee staadionil.
Tennis muutus rusuvaks
Anderson mängis nelja-aastasest saati võistlustasemel tennist, kuid teismelisena sai ta aru, et see pole tema ala: pidev võistlemine muutus rusuvaks.
Vanematega oli tal kokkulepe, et ta mängib tennist gümnaasiumi lõpuni. Kaks aastat tegeles ta paralleelselt tennise ja taipoksiga: tennisetrennist jooksis ta kohe taipoksitrenni.

Treener tõukas esimesse matši
Võistlema hakkas Anderson siis, kui ta tuli Tallinnasse ülikooli ja hakkas treenima Kevin Renno grupis Pirni saalis. Treener pani ta esimesele võistlusele kirja, kuigi Anderson oli alguses vastu. Esimese amatöörmatši 2022. aastal ta kaotas, kuid otsustas uuesti minna ja hakkas võitma.
„Ma olen Kevinile nii tänulik, kui tema ei oleks surunud, siis ma ei oleks siin.“
— Sonja Anderson
Profidebüüdi tegi Anderson 2023. aasta novembris The League 5 galal, kus ta alistas Laura Lindi. Oma profirekordiks nimetas ta saates viis võitu ja kolm kaotust.



Dengue ja Lumpinee
Nädal pärast debüüti sõitis Anderson kolmeks kuuks Taisse, et ala tõsiselt võtta ja ennast arendada. Hiljem läks ta tagasi ja jäi sinna umbes pooleteiseks aastaks.
Tais haigestus ta denguepalavikku, kuid jätkas esialgu trenni, arvates, et on lihtsalt ületreenitud. Haigus läks raskeks ja lõpuks pandi ta haiglas tilguti alla. Võistluspäeva hommikul juuksuris minestas ta ja matš jäi ära.
„Ma oleksin läinud fight'ima, aga jumal tänatud, et ma ära minestasin, muidu ma olekski läinud ja ma oleks väga halvasti lõppenud, ma arvan.“
— Sonja Anderson
Esimese matši Lumpinee staadionil sai ta paar kuud pärast saabumist ja võitis 13. juulil 2024 esimeses raundis küünarlöögiga. Kõige rohkem õpetas teda kaotus maailmameistrile, kelle vastu ta läks enda sõnul vale taktikaga. Kõige rohkem nautis ta aga tasavägist matši, mille kohtunikud andsid vastasele, kuid mida ta peab üheks oma parimaks esituseks.
Pooleteise aasta järel põles Anderson tema sõnul vaimselt läbi ja tuli oktoobri keskel Eestisse puhkama. Taisse tahab ta naasta kevade lõpus ja jääda sinna pikemaks ajaks; peamine eesmärk on jõuda Rajadamnerni staadionile.
Allikas: Ava algallikas